Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
EV100

Eesti Vabariik 100

Teeme Eestile kingitusi!

Postimees

Galerii: «Tõe ja õiguse» võtted Järvamaal algasid kõrtsist tulekuga

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje

Enne kui filmis «Tõde ja õigus» kõlab samanimelise romaani kuulus avalause, tuleb Andresel ja Krõõdal ning nende eesti tõugu hobusel Alol läbida soosild.

Kolletanud kõrkjad ja pajud soosilla veeres on vihmamärjad. Tõuseb udu. Kevadpäev hakkab juba õhtusse kiskuma, kui soosillale jõuab eesti tõugu hobune koos kahe ränduriga. Need on Andres, Vargamäe uus ja järeleandmatu peremees, ning tema naine Krõõt.

Kui rasket tööd oskabki Andres ehk ette näha, siis võitlust kiusliku naabri ja omaenda tõekspidamistega ehk vähem. Aga tõde ja õigus peab ses jumalast hüljatud paigas ometi jalule saama.

Ka kevadel 150 aastat tagasi on puud raagus ja soodest tulev lumesulavesi ujutab teid. Vähemalt on nii 2019. aasta veebruaris esilinastuvas filmis «Tõde ja õigus».

2017. aasta 17. aprillil paitab sooserval põski pärastlõunane kevadpäike ning eriefektide meister Kristjan Pütsep ja tema assistent Jekaterina Abramova kastavad Mõnuvere lähistele rajatud soosilda. «Õhtul teeme natuke tossu ka, et udu oleks,» ütleb Pütsep.

Samal ajal jõuab põlluservale buss lõunasöögiga ja ülejäänud võttemeeskond. Ennelõuna on möödunud Albu külas kivisillal kõrtsist kojutulekut filmides. Krõõta mängiv Maiken Schmidt istub kannatlikult elektrilise ATV külge haagitud vankris, käes valged käpikud ja põlvedel ruuduline suurrätt. Kaubad sulase ja tüdruku leidmiseks on koos ning pruunides vammustes ja pasteldes Andrese osatäitja Priit Loog ronib rahulolevalt vankrisse.

Krõõt naeratab suunurgast, kui Andres veel pilgu üle õla viskab. Vanker hakkab tasakesi nagisedes liikuma. Paar lauset hiljem laksab Andres ohjadega ja «hobune» läheb kiiremale sõidule. Kaadrid päris hobusest ehk Lõuna-Eestist Tsirgumäelt pärit Kemmiga võetakse üles hiljem. Võtete ajal taustaks olevale sinisele ekraanile ilmub kinolinal aga kõrtsihoone.

Seni pole Tammsaare romaan «Tõde ja õigus» tervikuna kinolinale jõudnud. Stsenarist ja režissöör on tallinlane Tanel Toom (34), kelle ütlust mööda on Tammsaare teos tedagi palju mõjutanud.

Filmi tegemisel on talle abiks meeskond, kes on seisnud ka «Mandariinide» ja «Vehkleja» taga. «Meie oleme ainult toeks, oleme ikka teisejärgulised,» märgib produtsent Ivo Felt.

Ta teab öelda, et filmi stsenaarium on osaliselt valminud Tammsaare sünnimail ehk Albu kandis. Toom sõnab, et ta püüdis stsenaariumi kirjutades jääda Tammsaarele truuks, säilitada teoses olevat tunnet ja hinge, lisades sellele oma ettekujutuse.

«Reageeri sellele, mida Krõõt sulle ütleb,» juhendab Toom Andrese osatäitjat. Ta on rahulik ja toetav. Näitlejatele antava tagasiside käigus kostab naerugi.

«Poolteist minutit!» hüüab režissööri esimene assistent Ralf Siig. See tähendab aega järjekordse duublini.

Meeskond viskab mureliku pilgu taevasse. Päike paistab. Mis sest, et ilmateade oli lubanud pilvisust. Filmi tegevprodutsent Johanna Trass selgitab, et eelmistel päevadel on olnud ilm pilves, seega on päikesepaiste praegu takistav asjaolu. Ka plagisevaid lagleparvesid ei näe stsenaarium ette.

Vahepeal täheldatakse monitoripildilt üles kõik kaadrisse sõitvad autod, montaažilaual kaotamist vajavad elektriliinid ja kilega kaetud silopallid tee ääres, samuti asula algust tähistav liiklusmärk. Andrese juuksed ja Krõõda tukk on järgmiseks duubliks paika sätitud, meik kohendatud. «Vaikust, võte!» hüüab Siig.

«Nonii, aga järgmise korrani! Ei, täna ei saa. Ei saa!» lausub Andres ja tuleb vankri tagant ringiga jälle Krõõda vasakule käele.

Eilsega lõppeski 9. aprillil alanud täispika mängufilmi võtete esimene järk. Järgmisse nädalasse jääb vaid võte hobusega vankrist Esna vana vallamaja ees. Võtted jätkuvad mais Lõuna-Eestis. Järvamaale tullakse uuesti ilmselt augustis.

Film «Tõde ja õigus»

Esilinastub veebruaris 2019

Arvatav kestus

150 minutit

Režissöör ja stsenarist Tanel Toom

Operaator Rein Kotov

Kunstnik

Jaagup Roomet

Kostüümikunstnik Kristiina Ago

Jumestuskunstnik Liisi Roht

Produtsent Ivo Felt

Kaasprodutsent Armin Karu

Peaosades:

Andres – Priit Loog

Pearu – Priit Võigemast

Krõõt – Maiken Schmidt

Juss – Simeoni Sundja

Mari – Ester Kuntu

Allikas: Allfilm

«Tõde ja õigus» arvudes

2,5 miljonit eurot on filmi eelarve, millest ligi 2,2 tuleb riigilt.

70 võttepäeva on kavandatud poolteisele aastale.

5 võttepaika asuvad Järvamaal, lisaks võttepaigad Võrumaal ja Tallinnas.

90 kutselist näitlejat teeb kaasa, lisaks taustanäitlejad.

Aita võttemeeskonda!

Kuigi suur osa võttepaikadest on juba olemas, otsitakse endiselt hoonet, millest võiks kujuneda kõrtsi interjöör.

Filmi tegevprodutsent Johanna Trass täpsustas, et hoone peaks olema vähemalt 100 ruutmeetrit ning kas puidust, paest, maakivist või nende segu. «Meil on vaja vähemalt kaht seina, mida filmida, kõrtsi sinna sisse saame ise ehitada,» sõnas Trass. Seega võiks hoone olla seest tühi.

Samuti otsib võttemeeskond Andresele ja Krõõdale koera. Sobilik kandidaat on vähemalt 50sentimeetrise turjakõrgusega, heledama pikema karvaga ega tohi välja näha nagu tõukoer. «Karv võiks olla pigem selline kräsuline,» lisas Trass.

Kuigi ka pärast ETV «Pealtnägijas» olnud saatelõiku sai võttemeeskond palju pilte heledakarvalistest koertest, ei sobinud Trassi ütlust mööda neist ükski. «Osa olid liiga pisikesed, teised jälle tuntud tõugudega väga sarnased,» põhjendas Trass.

Tagasi üles