Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
EV100

Eesti Vabariik 100

Teeme Eestile kingitusi!

Postimees
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Linnapea süütas suure südametule

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje

Täna õhtul tähistati Viljandis Huntaugu nõlval südametulede süütamisega üle-eestiliste juubelipidustuste algust ja samas valgustavad need sümboolselt teed noorte laulu- ja tantsupeo poole.

Huntaugu nõlvale oli asetatud hiiglasliku südame kujuliselt hulga puupakke, mida linnapea Ando Kiviberg isiklikult süütamas käis. Osa pakkude süütamine sujus üsna vaevaliselt, ent viimaks saadi kõik põlema.

Juba varem olid teisel nõlval süüdatud lõkked, mille juures pidasid kõnet Ando Kiviberg ja ajaloohuviline Heiki Raudla. Raudla tuletas meelde, et Viljandi juurtega meeste, alates vägede ülemjuhatajast Johan Laidonerist, roll Eesti iseseisvuse saavutamisel oli sajand tagasi väga märkimisväärne. Tegelikult plaanis Johan Pitka juba 1917. aasta jõulude ajal Viljandis Eesti iseseisvuse välja kuulutada, punased said sellest aga kuidagi teada ja plaan ebaõnnestus. Eesti Vabariigi Iseseisvusmanifest loeti esimest korda avalikult ette 23. veebruaril 1918. aastal Pärnus Endla teatri rõdult. Manifesti luges linnakodanikele ja Eesti pataljoni sõduritele ette Maapäeva pärnakast saadik Hugo Kuusner. 24. veebruaril loeti manifest ette Toris ja Viljandis ja 25. veebruari Tallinnas ning Paides.

Samas kuulati ülekande vahendusel president Kersti Kaljulaidi EV100 avapeo kõnet ning lõkke juures musitseerisid Paul Neitsov ja Ruslan Trochynskyi. Appi oli võetud tromboon ja kitarr ning vaheldumisi kõlasid romantilised ja isamaalised laulud eesti ja ukraina keeles, laulis ka Trochynskyi vanem tütar.

Kõike seda olid mäeküljel kuulamas ja vaatamas mitusada inimest, kohale tuldi peredega. Naiskodukaitsjad müüsid sõjaveteranide toetuseks sinilillemärke. Ehkki oli külm ja kõle, näis rahvas rõõmus ja rahulolev: vihma ja lund ju ei sadanud ning päike paistis, pealegi oli vaade Viljandi järvele ja ümbrusele võrratu. „Kurta ei ole midagi, jaanipäeva ilm on ju samasugune,“ kommenteeris Ruslan Trochynskyi, kes laulupalade vahel pidi käsi soojendama.

Tagasi üles