Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
EV100

Eesti Vabariik 100

Teeme Eestile kingitusi!

Postimees

15 linna saab juubeliks uue hingamise

Mis on «Hea avalik ruum»?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Narva linna võistlustöö. | FOTO: Koko Arhitektid

Kui arhitekt Kalle Vellevoog oli väike, elas ta vanematega Mustamäe uues elurajoonis, Eduard Vilde teel.

Kalle aknast paistis tollane esimene uuelaadne kaubandus- ja vabaaja keskus ABC V, mis hõlmas prestiižirestorani Kännu Kukk, kondiitriäri, spordisaali, raamatukogu, esimest iseteenindusega toidupoodi, pesumaja ja teisi väikeärisid ning mida läbis kõike ühendav jalakäijatele mõeldud sisetänav.

«Kogu see keskus oli nii eriline koht, et sinna toodi 1972. Aastal ka Nõukogude Liitu külastanud Iraani šahhi Mohammad Reza Pahlavi,» meenutab Vellevoog aknast nähtut.

Milline on aga üldse toimiv linnaruum? Kas meil ka täna on selliseid?

«Vabaduse väljak praegusel kujul,» toob Vellevoog näite.

Pea sajand tagasi olnud selliselt toimiv näiteks Estonia teatri tagune turuplats, kus praegu laiub park.

«Teatri alumiste korruste akende taga tegutsesid kunagi ärid ja poekesed. Samal põhimõttel ehitati ka elumaju – allkorrustel ärid ja üleval korterid. See kõik elavdaski linnaelu ja avalikku ruumi,» seletab ta tolleaegset mõtteviisi.

Ent nüüdki saab Tallinn endale midagi uut juurde: uus peatänav laiub Pärnu ja Narva maanteelt  üle Viru ringi Laikmaa nurgani nii, et sisemisse serva moodustub vanalinn ja välimise frondi loob kunagise bastionivööndi välisserv ehk tänane Tammsaare park.

Kolmandat põlve Tallinnas elav Vellevoog räägib haaravalt võidutöödest, mis Eesti väikelinnade elujõulisust ja ilmet parandaksid.

«Alustasime küsides linnadelt endilt: kust king pigistab? Uurisime, et mis osas vajatakse kõige enam arhitekti abi. Meiega haakusid kohe viisteist linna,» seletab Vellevoog.

«Põlva ja Tõrva olid ühed esimestest, kes soovis paremat ja kvaliteetsemat linnaruumi elanikele ja ettevõtjatele,» teab ta.

Avaliku võimu ja erakapitali koostöö

Kuna arhitektuurivõistluse eesmärk on linnaruum mitme-funktsionaalseks muuta, siis Tõrva puhul tähendab see tulevikus, et praegu ilmetult tühjana seisev keskväljak elavneb ning et seal istudes võib näha hea eestiaaegse arhtektuuriga raekoda.

«Selleks tuleb linna erinevad osa kokkutraageldada nii, et need toimiksid ühtse tervikuna,» selgitab ta.

Põlva kesklinna uus ilme / ev100.ee

Teiste innukate hulgas saab juubeliaasta programmi raames uue hingamise ka Kuremäe – ainus küla linnade hulgas.

«See on ka üks erilisemaid keskkondi, millega töötada. Avaliku ruumi vajadus on aga otseselt kloostrist tingitud. Sest kirikupühadel kasvab külakese asukate arv tuhandete turistide arvelt pea kümnekordseks ja nii igal aastal mitmeid kordi. Nüüd on pidustusteks peagi aga sobiv keskkond, kus tänavakohvikud ja -kaubandus toimetada saavad,» selgitab ta.

Suurim murekoht on Vellevoogi sõnul kõigil see, kuidas linnakeskkonda tihendada ja elustada, kõik [elu] on linna mööda laiali valgunud.

«Markantseim näide on Valga, kus elanikkonna kahanemise tulemusena on ajalooline kesklinn ehk 8. kvartal sisuliselt inimtühjaks jäänud,» kirjeldab ta. Nüüd aga ootab tänu võidukavandile Läti ja Eesti piirilinnu sümboolselt reaalne ühendamine – Valga kiriku ja Valka kiriku vahele rajatakse jalutustee, mille keskel paiknevale ajaloolisele väljakule saab talvel ka jõulupuu püsti seada.

Üks linnakeskuste uuendamise põhjuseid on ettevõtluse soodustamine.

«Oleme kogenud – igas volikogus on ettevõtlikke inimesi, kes kodulinna arengust tõesti hoolivad. Nende jaoks on avaliku toimiv ruum ja ettevõtlus otseselt seotud,» märgib Vellevoog.

Nii tõuseb peagi senisest vähemalt viieteistkümne Eesti linna konkurentsivõime ja kui nüüd vaid mõni üksik märksõna anda, siis:

Rakvere saab Pikale tänavale jalutusala ning võimaluse linna vanimal ja ilusaimal tänaval eritüüpi üritusi korraldada. Ka peaks tänava ümberkujundamine innustama majaomanikke oma kinnisvara aktiivsemalt kasutusele võtma.

Kuressaare keskväljak muutub autoparklast jalakäijate eelistusega linnaruumiks, kus suvel valitsevad tänavakohvikud ja talvel saab perega uisutada.

Kärdla pikk keskväljak, kus täna pargivad autod, muutub kaheks eraldiseisvaks suve- ja talveväljakuks, mille keske kõrgub omamoodi paargu, mida sobib nii turuplatsiks kui ka kontserdikohaks.

Kas ärkab ellu?

Tänaste võidukavanditeks valitud avalike ruumide tõehetk saabub aasta, hiljemalt kolme aasta pärast. Siis on kõik valmis ja selgub, mis läks valesti või kuidas saanuks paremini teha. Kindel on, et kõik võidutööd on erilised ja olulised. Kuid küsimus jääb: kas see kannab ka kohaliku elu keskustesse tagasi?

Kõigele vaatamata on Eesti iseseisvuse sajanda aastapäeva puhul ümbersündivad linnakeskused omamoodi signaalprojektid, mis kutsuvad teisi linnu panustama oma avalikku linnaruumi. Sest Eestis on unarule jäetud paiku piisavalt palju. Kuid kõik ei ole veel muutusteks valmis.

«Seni on paljude omavalitsuste ettekujutus toimivast elukeskkonnast olnud üsna sirgjooneline: vaja on teid ja maju. Keskkonna hubasusest ja mugavusest ei hoolita, või peetakse seda asjatuks ilustamiseks,» räägib Vellevoog.

Millisele linnale ta aga ise kohe uue südame siirdada sooviks?

«Tapa, Aseri, JõgevaAhtme, … nii palju on teha. Selleks, et keegi ei läheks kodust pettununa alatiseks,» lausub Vellevoog.

MIS TOIMUB?

  • Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale pühendatud arhitektuuriprogrammi «Hea avalik ruum» raames rajatakse või rekonstrueeritakse avalik linnaruum 15. Eesti linnas;
  • Eesti Arhitektide Liidu ja Riigikantselei juures asuva EV100 juubelitoimkonna koostöös toimuvat programmi juhib arhitekt Kalle Vellevoog;
  • Hiljemalt 2020. aastaks on uuenenud Põlva, Tõrva, Võru, Rapla, Kärdla, Valga, Rakvere, Viljandis, Narva, Kuressaare, Põltsamaa, Elva, Kuremäe, Tallinna ja Jõhvi ajaloolised keskused või linna süda;
  • Lisainfo programmi kohta on leitav Eesti Arhitektide Liidu kodulehel.
  • Võidutöid saab vaadata siit.

Tagasi üles