Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
EV100

Eesti Vabariik 100

Teeme Eestile kingitusi!

Postimees

5 küsimust vabaduse maagilisest ilust

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
  • MIS? «Vabaduse maagiline ilu» on EV100 kultuuriprogammi kuuluv kunstiseeria
  • KES? Pille Õnnepalu ja Pire Sova loodud näitus ning vestlusring
  • KUS? Tallinnas, raamatupoes «Puänt» 21.07.-11.08.2017 ja Võrus 18.08.2017
Kunstnik Pire Sova teos «Nimeta», 2013 (akrüül ja tušš paberil, 90 x 69 cm) | FOTO: Hedi Jaansoo

EV100 kunstiprogrammi kuuluv kunstisari toob tähelepanu keskmesse nii kunstnik Pire Sova näituse, Pille Õnnepalu raamatu «rääkimine vaikimine nutmine: vabaduse seletamatu ilu»* kui ka vestlusringi. Ent millest on oluline rääkida?

Annotatsioonis on kirjas nii: «Vabaduse maagiline ilu» on näitus ning vestlusõhtute sari, kus arutatakse vabaduse, loomingu, ühiskonna ja armastuse üle. Eestis näib olevat vaba ühiskond, pealispinna all on palju läbipaistmatust ja suletud süsteemie. Kuidas ja kas üldse on võimalik tunda ära seda, kui autoritaarsus võtab sellise vormi, mida me ei tea? Vestleme armastusest, aususe haprast olemusest ja sellest, kuidas loovus erineb manipulatiivsusest. Kas armastus on võim või hoopis võimust loobumine? Kas võim saab olla paradoksaalsel kombel armastus? Millest sõltub loomingu vabadus?
Tõepoolest: teemasid on, ehk isegi liiga mitu... Intrigeerivalt mõjuvad aga ennekõike kaks sõna: autoritaarsus ja manipulatiivsus. On aeg küsitleda tegijaid, vastavad Pire Sova ja Pille Õnnepalu.

1. Miks ühendate näituse, raamatu ja vestluse?

Projekt on välja kasvanud Pille Õnnepalu romaanist «rääkimine vaikimine nutmine: vabaduse seletamatu ilu». See sai alguse esitluste tegemise plaanist, mis kasvas välja eraldi projektiks lisaks tavapärastele esitlustele. Nii tahamegi nüüd oma näituse ja vestlusteseeriaga edasi tegeleda nende teemadega, mis on romaanist inspireeritud.

Näitusel olevad teosed on samuti romaanis sees. Raamatu peategelane armastab kaasaegset kunsti, vaatleb ja kirjeldab seda, selle seas oma tütre maale ja teisi teoseid ning nende tegemise protsesse. Need teosed on reaalses elus Pire Sova loodud ning valik sellest lähebki näitusele välja.

Meie jaoks mängib rolli ka koht, kus sündmus toimub. Näituseruumideks on Tallinnnas raamatupood Puänt ja Võrus Ruti Avatud Ateljee.

Soovime tegutseda väikestes struktuurides, sest neis säilivad isiklikud suhted. Neis on võimalik tegutseda läbipaistvalt, paindlikult ja loovalt.

Võrus on näitusetööd esil kaks nädalat ning selle aja jooksul toimub ka üks vestlus- ja lugemisõhtu.

2) Millistel teemadel peab kõnelema?

Nendel, mis on hetkel maailmas tähtsad ja seotud ühiskonna läbipaistvususega. On väga palju erinevaid põhjuseid, miks inimesed langevad manipulatiivsuse ja autoritaarsuse ohvriteks ja miks inimesed tihti pole võimelised läbi nägema neid võimusuhteid, millesse nad on sattunud.

Inimene võib hakata pooltõdesid tõeks pidama, kui ta väga soovib, et asjad oleksid nii, nagu talle näib olevat kasulik või lihtsam.

Üldtuntud on see, et inimene, kelle silme ees terendab raha või midagi muud, mis näib talle kasulik, hakkab ise uskuma kõikvõimalikke asju, mis on väga kaugel tõest, tegelikult toimuvast.

3) Mille poolest kunst kui kõnelemise vorm (teid soovitud) tulemusele lähemale aitab?

Kunstiteosed ei saa alati otseselt mõjutada ja peegeldada ühiskonnas toimuvaid protsesse, hirme, lootusi ja julgust nendest rääkida. Ent kunst saab inspireerida inimesi tunnetama end ümbritsevat ja iseend.

Omavahel suhtlemine ja rääkimine võib palju kaasa aidata sellele, et ühiskond ei muutuks suletuks. Ükski ühiskond ei ole suletuse ja läbipaistmatuse eest kaitstud ja ükski inimene pole selles läbipaistmatuses väga erinevas vormis aset leidva vägivalla eest kaitstud.

Vabadust tuleb loovusega elus hoida.

Lugemisõhtul 21. juulil loeb Pire sel teemal ette Viivi Luige raamatust«Pildi ilu rikkumise paratamatus» ja Pille loeb Saigyõ «Mägikodu» ja Tõnu Õnnepalu kirja temale, milles Tõnu kirjutab autoritaarsusest. Sel õhtul on kõik teretulnud ette lugema vabalt valituid tekste kasvõi Puäntis olevatest raamatutest.

4) Miks peaks meie kunstipublik EV100 raames just seda sündmust kuulama-kogema?

Meie kunstiseeria võimaldab kõigil lisaks kaasamõtlemisele ka kaasa rääkida ning lugeda. Taolised väikesed kohtumised, kus igaühel on võimalus osaleda, omavad ühiskonnas eriilmelist mõju. Need on väikesed avatud kogukondade tekkimise kohad. Piisab kui vaadelda ekstreemseid näited avatuse ja läbipaistvuse puudumise tagajärgedest Eestis, et mõista kui väärtuslik ja tähtis on ühiskonna avatus ja läbipaistvus.

Avatust ja läbipaistvust loob iga inimene üksi ja me kõik koos, ühiselt: suheldes, mõistes, tehes oma igapäevaseid valikuid.

5) Mis on teie sõnum meie iseseisvusele?

Soovime vaadelda vabaduse teemat erinevatest tunnetuslikest külgedest, selle teema erinevaid omavahel seotud nüansse. Näiteks, kui vaadelda ainult nn. ühiskondlikku vabadust, võib see vabaduse teema muuta liiga üheselt pealiskaudseks, loosunglikuks, peaagu võiks öelda mitte-elusaks.

Pole kahtlustki, vabadus on õrn teema, mille mõju elus on tugev. Vabadus on ilus.

Iseseisvus ja vabadus pole aga kunagi fikseeritud, vaid seda luuakse iga päev uuesti – iga inimene eraldi ja ühiskonnana kõik koos.
___________

*romaani pealkirja kirjapilt on just selline, väikese algustähega ja komadeta: «rääkimine vaikimine nutmine: vabaduse seletamatu ilu.»

Tagasi üles