Galerii: Lääne-Virumaal kohiseb nüüd ka sõnamets

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Eestis kasvab nüüdsest ka sõnamets, mis on riigi sajandaks sünnipäevaks loodud ühiskingitus. Kus aga selline mets asub, milline on selle lugu ja kes kingituse tegid?

MILLE PÄRAST?

Sõnametsa eesmärk on tunnustada nii kodumaiste kui välisajakirjanike professionaalset tööd Eesti tutvustamisel ja tuntuse kujundamisel maailmas ning meenutada ka nende rolli taasiseseisvumise sündmuste ajal sõnumi edastamisel välismeedias. Tegemist on maailmas ainulaadse austusavaldusega vaba sõna kasutajatele ja vaba ajakirjanduse rollile. 

EASi turismiarenduskeskuse direktori Tarmo Mutso sõnul on turismiarenduskeskuse igapäevatöös väga oluline osa suhtlemine välisajakirjanikega.

Nii sõnal kui metsal on sügav roll meie mitme tuhande aasta vanuses kultuuris. Eesti mets on seega õige koht, kus mõelda vaba sõna rollile laiemalt

«Võõrustame igal aastal enam kui veerandtuhandet välisajakirjanikku, kellele tutvustame Eestit kui turismisihtkohta. Just nemad viivad oma sõnaga laia maailma ülevaate Eestist ja kõigist turismivõimalustest, mida meil pakkuda on. Ühel riigil ei saa kunagi liiga palju häid sõpru olla ning meie jaoks on oluline seda sidet hoida,» tõdes Mutso, rõhutades ajakirjanike olulist rolli nii Eesti taasiseseisvumise ajal kui ka tänapäeval kogu maailmas. 

«Oleme üsna metsausku, käime metsas puhkamas, saame metsast puitu kodu ehitamiseks, korjame marju ja seeni,» ütles RMK juhatuse esimees Aigar Kallas. «Nii sõnal kui metsal on sügav roll meie mitme tuhande aasta vanuses kultuuris. Eesti mets on seega õige koht, kus mõelda vaba sõna rollile laiemalt,» lisas ta. 

KUS?

Sõnamets asub Lääne-Virumaal, Oandu külastuskeskuse ja matkaradade läheduses.

KELLELE?

Esimesed nimelised puud said märgistuse täna ning need pühendati 1991. aastal Eesti taasiseseisvumise sündmustest sõnumeid edastanud ajakirjanikele nagu näiteks Ulla-Maija Määttänen, Edward Lucas, Jonathan Steele, Jevgeni Kisseljov, Jacob Antoine, Tarmu Tammerk ning paljud teised.

Sõnametsas on ka nelja aasta jooksul Eestit külastanud saja noore välisajakirjaniku nimesildid (Loe lähemalt: EV100 ja välisministeeriumi koostööprojekt «100 sõpra»).  

MIKS JUST NÜÜD?  

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva ja Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise rahvusvahelise programmi juhi Jorma Sarve sõnul on Eesti jaoks oluline hoida sõprade ringi, kes meie käekäigust huvituvad.

«Kuitahes hästi me Eesti elu ka sõnades edasi annaks, on alati tähtis luua võimalusi siinsest ka ise osa saada. Oleme «100 sõbra» programmi juures pidanud tähtsaks eeskätt ausust ning avatust, iseendaks jäämist. Tasuks on meil sada avatud meele ja suure silmaringiga sõpra, kelle Eesti kajastused põhinevad väiksemal või suuremal määral siin kogetul. See on oluline väärtus, mis võib aja jooksul veelgi kasvada,» lausus Sarv.   

KES RAJASID?

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) turismiarenduskeskuse initsiatiivil ja koostöös Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) ja EV100 toimkonnaga ning pühendusega riigi iseseisvuse sajandale sünnipäevale avati septembri lõpus Sõnamets, mis on austusavaldus Eesti käekäigu jaoks olulistele ajakirjanikele. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles