Eesti eestvõttel saab maailm puhtamaks: maailmakoristusel osaleb ligi 150 riiki

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Oma 100. sünnipäeva puhul käivitab Eesti riik kodanikualgatuse korras maailmalaiuse koristuspäeva, mis algab 15. septembri hommikul kell 10 Uus-Meremaalt. 36 tunni jooksul osaleb koristustalgutel ühtekokku kuni 150 riiki. Ajaloo suurim kodanikualgatus haarab ühtekokku miljoneid inimesi.

15. september 2018 läheb maailma ajalukku kui päev, mil pisikeses Eestis kümme aastat tagasi sündinud traditsioon paneb nüüd korraga ühe eesmärgi nimel liikuma kümned miljonid inimesed.

«Seni suurima ja globaalseima Eestist alguse saanud kodanikualgatuse raames sünnib midagi, mida seni pole veel nähtud – kaks kolmandikku maailma riikidest hakkavad koos meie planeeti puhtamaks koristama,» kinnitas Maailmakoristuspäeva juht Eva Truuverk

«Et nii ajalooline sündmus toimub Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva-aastal on veel eriliselt märgiline, seetõttu nimetamegi sündmust Eesti riigi kingituseks kogu maailmale.» 

Inimesed, kes ise on teeääri puhastanud, vaevalt enam kommipaberi maha või ehitusprahi metsa alla sokutavad. Selle suhtumise muutusega ongi võimalik maailma muuta.

Äsja Tallinnas toimunud temaatilisel konverentsil osales pea 90 riigi esindajat, kes kinnitasid, et toovad ainulaadsel Maailmakoristuspäeval oma riikides üheaegselt koristama kümned ja sajad tuhanded ning koguni miljonid inimesed. Hetkel on oma osalust Maailmakoristuspäeval kinnitanud 116 riiki. Ent korraldajatel on alust loota, et juba kaheka kuu pärast on liituvaid riike ligi 150 – kaks kolmandikku kogu maailmast. 

Konverentsil kõnega esinenud president Kersti Kaljulaidi sõnul on Maailmakoristuspäeva tähendus palju suurem, kui see üks koristuspäev septembris.

«Sel päeval saab korraga üheskoos hulk riike palju puhtamaks ja see on meie kingitus maailmale Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul. Aga võib-olla veel olulisem on see mõttemaailma muutus, mida me ka Eestis 100 aastaga näinud oleme. Inimesed, kes ise on teeääri puhastanud, vaevalt enam kommipaberi maha või ehitusprahi metsa alla sokutavad. Selle suhtumise muutusega ongi võimalik maailma muuta,» kinnitas president.

Keskkonnaminister Siim Kiisleri sõnul ei piisa maailma muutmiseks ainult tahtmisest, on vaja pealehakkamist ja tegusid. «Olen uhke, et maailmakoristuspäeva on ellu kutsunud tegusad ja hakkajad eestlased. Ka aeg soosib selle tänuväärse algatuse levitamist – ÜRO keskkonnaassamblee presidendina luban kutsuda kõiki liikmesriike sellest aktiivselt osa võtma ning viima sellega väikese Eesti suure riigina maailmakaardile,» ütles Siim Kiisler

  1. Rahvusvahelise jäätmekäitlejate ühenduse (ISWA) andmetel tekib igal aastal juurde ca 4 miljardit tonni prügi, sellest ca 1,6 miljardit olmeprügi.
  2. 3,5 miljardit inimest maailmas ei oma juurdepääsu jäätmekäitlussüsteemidele ja see prügi jõuab loodusesse.
  3. Igal aastal jõuab loodusesse ja sealt ookeanidesse hinnanguliselt sadu miljoneid tonne illegaalseid jäätmeid. 

«Teeme Ära» koristuspäeva traditsioon sai alguse 2008. aastal, kui esimesel koristuspäeval koristas 50 tuhat inimest kokku 10 tuhat tonni prügi. «Teeme Ära» õnnestumisele aitasid tollal kaasa 620 vabatahtlikku ja rohkem kui 500 organisatsiooni Eestis. Sellele järgnesid koristustalgud Leedus, Lätis, Sloveenias, Portugalis, Serbias ja paljudes teistes riikides. Tänaseks on koristanud «Teeme Ära» mudeli alusel pea 20 miljonit inimest.

Eestis toetavad Maailmakoristust Välisministeerium (arengukoostöö ja humanitaarabi vahenditest), Keskkonnaministeerium, BBDO Zavod, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 korraldustoimkond, EuroPark, DHL Estonia,  PricewaterhouseCoopers, Lux Express, Kolm Lõvi, Technopolis Ülemiste, Excellent Business Solutions, Infovara, Qlik, EAS, Päästeamet, Coca-Cola Eesti, Interlex, IBM, Davines, Neste, Meedius, Sendsmaily, JCI, Microsoft ja paljud teised.

Teemast lähemal saab lugeda siit: https://worldcleanupday.org 

Tagasi üles