Andrei Kuzitškin Eesti juubelipeost: kord saja aasta jooksul võiks siiski pidutseda nii kuis saab

Presidendi vabariigi aastapäeva kõne ja kontsert Eesti Rahva Muuseumis. Foto: Margus Ansu

Vabariigi sajanda aastapäeva pidustuste tagasihoidlikkus jätab mulje, et Eestis ei suudetud korraldada tõelist pidupäeva. Või ei tahetud, kirjutab arvamusportaali kolumnist Andrei Kuzitškin.

Venemaa ajakirjandus solvub väga sageli, kui Euroopa poliitikud ja eksperdid süüdistavad sealseid kajastusi maailma sündmuste valgustamisel eelarvamustes.

Eestis leidub samuti Venemaa meedia apologeete, kes eitavad isegi seda, et Venemaal üldse propagandat tehakse.

Sealjuures ei ole propaganda kõigest teadlik faktide moonutamine ja otsene vale, vaid ka teadlik vaikimine sündmustest, mis võiksid jätta vastasest positiivse mulje.

Just nii lihtlabaselt tegutsebki Kremli huve teeniv Venemaa propagandasüsteem, kui vaikib maha Eesti iseseisvuse sajanda aastapäeva tähistamise.

Selge see, et Eesti Vabariigi juubeli ettevalmistamine ja läbiviimine tähendab ühtlasi võimsat patriotismitunde tõusu, ajaloolise mälu kinnistumist, võimalust rahvast ühte liita, demonstreerida riigi iseseisvusaastatel saavutatud tulemusi.

Kõik see on aga otseses vastuolus Kremli ideoloogilise seisukohaga, mille järgi Nõukogude Liidu ja kommunistliku partei raudsest haardest välja murdnud Balti riikides valitseb vaimne kriis ja majandusprobleemid, levib ühiskonda lõhestav russofoobia ja lokkab fašism.

Seepärast pole imestada, et muidu nii jutukas ja sõnaohter Venemaa meedia, kus pajatatakse tundide kaupa venelaste ahistamisest Balti riikides ja traumadest, mida NATO sõdurid siinsetel õppustel saavad, võttis Eesti juubeli puhul lihtsalt suu vett täis.

Näiteks infoagentuur Regnum, mis on spetsialiseerunud endiste liiduvabariikide sündmuste kajastamisele ja paneb oma portaali iga päev (!) üles kolm-neli reportaaži Leedust, Lätist ja Eestist, ei maininud ühegi sõnaga Eesti ega Leedu sajandat sünnipäeva.

Nii ilmus 24. veebruaril portaalis lugu pealkirjaga «Sadamad: kuni Baltikum tülitseb, sillutab Venemaa teed ELi». Juba pealkirjast üksi on selge, et juttu tuleb järjekordsetest transpordivastuoludest Balti riikide vahel, millele vastandub Venemaa kõikevõitev transpordistrateegia.

Õnnitlus läbi hammaste

Mõistagi õnnitlevad riigipead ja valitsusjuhid, nagu rahvusvaheline protokoll ette näeb, üksteist riigile oluliste sündmuste puhul.

Nii saatis ka Venemaa president Vladimir Putin Eesti presidendile Kersti Kaljulaidile õnnitlustelegrammi. Sellest teatas aga Venemaa saatkond Eestis oma Facebooki leheküljel. Vene presidendi veebilehelt telegrammi teksti leida ei õnnestunud. See-eest on seal ohtralt õnnitlusi olümpiakoondislastele, Venemaa budistidele ja nii edasi. Eestit ei mainita kuskil.

Seepärast teatas ka Venemaa presidendi õnnitlusest Eesti juubeli puhul ainult mõni üksik teisejärguline Venemaa infoportaal, toetudes just Facebookist hangitud teabele. Eestis aga kujunes sellest tõeline suursündmus: vaat, see juba on midagi, Putin ise õnnitleb!

Mõnel juhul aga vulksatas midagi välja isegi suu vett täis võtnud Venemaa meedias. Nii andsid Venemaa juhtivad infoagentuurid – telekanal Rossija24, Interfax, Lenta ja teised – suure rahuloluga teada: «24. veebruaril sõitsid sajad Eesti elanikud protestiks riigi maksupoliitika vastu autoga Lätti kütuse ja alkoholi järele. Facebooki vahendusel korraldatud üritusest «24.02. kõik koos Lätti» võtsid osa rahulolematud inimesed kümnetest Eesti linnadest ja saartelt. Organiseerija Taavi Lepik sõnas, et protestijad ei ole rahul Eesti valitsuse aktsiisipoliitikaga, mille tõttu riik ja kõik elanikud kaotavad suure summa raha. Alkoholi- ja kütuseaktsiis kasvas Eestis järsult 2017. aasta teisel poolel ja nüüd uuesti 2018. aasta 1. jaanuarist.»

Tekst jätkub: «Seetõttu hakkasid paljud Eesti ja naabermaa Soome elanikud joogi ja kütuse järele sõitma Lätti, kus hinnad on tunduvalt madalamad. Alkoholi ostetakse suures koguses. Eesti valitsus kutsus selle peale inimesi ilmutama patriotismi ja tugevdas alkoholipatrulle. Eesti maksu- ja tolliameti andmetel on aktsiisi alalaekumine läinud riigile juba maksma ligemale 30 miljonit eurot. 2017. aasta lõpul selgus Eurostati andmetest, et Euroopa Liidus tarbitakse kõige enam alkoholi Balti riikides. Eesti inimeste majapidamise kogukulust langes alkoholi arvele lausa 5,6 protsenti. Järgnesid Läti ja Leedu vastavalt 4,8 ja 4,2 protsendiga.»

Ning lõpeb see «pidupäevareportaaž» reipa teadaandega: «Laupäeval, 24. veebruaril tähistab Eesti riigipüha – 100 aasta möödumist vabariigi iseseisvuse väljakuulutamisest.»

Loomulikult ei jätnud Venemaa ajakirjandus tähelepanuta Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi kõnet, tuues sellest siiski välja ainult Venemaa kohta käiva katke, milles riiki nimetatakse «keeruliseks naabriks».

Meeldiv erand kogu selles «vaikimise vandenõus» oli lugu Peterburi lehe Fontanka.ru portaalis, mille «Soome leheküljel» avaldatakse uudiseid Eesti sündmustest. Otse juubeli eel teatati portaalis: «Maa, mis on kinkinud maailmale Skype’i ja kuulsad Tallinna kilud, tähistab 24. veebruaril iseseisvuse sajandat aastapäeva. Nii uhke tähtpäeva puhul koostas Fontanka.fi testi, mis selgitab, kui keeruline ja raske või siis hoopis kerge ja meeldiv oleks teil elada Eestis.» (Muide, tegin testi läbi ja sain teada, et olen hinges eestlane.)

Agentuur Russia Today teatas (viitega Postimehele), et «Tallinnas toimus sõjaväeparaad Eesti Vabariigi sajanda aastapäeva auks. Sellest võtsid samuti osa Eestis paikneva NATO lahingugrupi sõjaväelased. Paraadi võttis vastu Eesti president Kersti Kaljulaid, juhatas Eesti kaitseväe juhataja kindral Riho Terras.»

Selle järel lisas agentuur, et «Eestis lõppes hiljaaegu õppus «Talvelaager 2018»». Mis seos on sellel juubeliga, jäi selgitamata.

Peotujutu lõpetus

Saan muidugi aru, et «kõiges on süüdi Putin». Kurb küll, aga mulle paraku tundub, et mõnikord lasub süü ebaõnnestunud mainekorralduses ka Eesti poolel.

Mulle tundub, et presidendikantselei, valitsus ja eriti kultuuriministeerium ei suutnud kinkida Eestile tõelist pidupäeva. Just seepärast sai Venemaa meedias Eesti sajanda sünnipäeva põhisündmuseks «alkoholimarss».

Saan aru, et eestlase mentaliteeti iseloomustab tagasihoidlikkus, kokkuhoid ja tööarmastus. Aga kord saja aasta jooksul võiks siiski pidutseda nii kuis saab. Seda aga ei juhtunud. Laulupidu on ikkagi palju mastaapsem ja huvipakkuvam. Korraldasin Tomski oblasti kultuuriministrina kümneid üritusi ja tean, kuidas neid saab ja tuleb korraldada. Ent Eesti Vabariigi sajanda aastapäeva pidustuste korraldamine oli selles mõttes üsna nurjunud: kuhu jäid kostümeeritud rongkäigud, massipidustused, laadad, Eesti rahvaste ja Eesti köögi presenteerimine? Tundub, et Eestis ei suudetud korraldada tõelist pidupäeva. Või ei tahetud. Paljud minu eestlastest tuttavadki ütlevad nüüd: «Keegi tahtis ikka Eesti juubeli ära rikkuda. Ja see õnnestus.» Kahju ja kurb. Nii ma arvan ja teisiti ma ei saa.

Vene keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane

---

Andrei Kuzitškin on endine Venemaa riigiametnik, kellele on Eestis antud poliitiline varjupaik. Ta töötas kümme aastat Tomski oblasti valitsuses kommunikatsioonijuhina ning hiljem kuus aastat kultuuriameti juhatajana. Tal on magistrikraad bioloogias ja rahvusvahelistes suhetes. Praegu töötab ta vene keele õpetajana.