Gaudeamus toob kolme rahva jaanipäeva Tartu linna lavadele

FOTO: Üliõpilaste laulu- ja tantsufestival Gaudeamus / Facebook

24. juunil kell 16 algab Gaudeamuse festivali ühe tähtsündmusena Tartu lauluväljakul laulupidu "Jaanipäeva laulud". Baltikumi tugevaimad üliõpilaskoorid esitavad hoogse ja spetsiaalselt jaanipäevale pühendatud kava, kus akadeemiline laul jääb kõrvale ning publikut üllatatakse ka uusloominguga.

"Jaanipäeva laulud" põhineb suuresti rahvapärimusel, aga ettekandmisele tuleb ka uudisloomingut – näiteks kuuleb muusikat nii Andres Lemba kui ka Riivo Jõgi sulest. Laule ilmestavad tantsud ja lavastaja Ain Mäeotsa ning kirjanik Indrek Hargla loodud lühilavastused, kus kasutatakse ka professionaalseid näitlejaid.

Laulupeo kunstiline juhi Kuno Kerge sõnul erineb tänapäevane Eesti jaanipäev erineb palju sellest, mida teame rahvapärimusest. "Mulle tundub, et jaanipäeval ei julgeta linnas sündmusi teha," avaldas ta. Ent korraldajate meelest on Tartu just pööripäevale sobivalt hullutavat rohelust täis ning kõik, mis ühe jaanipäeva juurde kuulub on ka selles linnas olemas," kinnitas “Jaanipäeva laulud" kunstiline juht.

Baltikumi suurim üliõpilasfestival Gaudeamus toob Tartusse üle 4000 kõrgetasemelise laulja, tantsija ja muusiku Eestist, Lätist ja Leedust. Laulupidu ja lavastused käsitlevad kolme Balti riigi jaanipäeva traditsioone ja noorust läbi erinevate ajastuste.

"Eesti, Läti ja Leedu jaanitraditsioone ja muusikat uurides sain aru, et lõunanaabritel on see sama suur püha kui meil – teatud mõttes isegi suurejoonelisem ja traditsioone hoidvam. Meil on suvine pööripäev võib-olla läinud rohkem selliseks perekondlikuks vorstigrillimiseks, mis on kindlasti tore tegevus, aga seda saab teha ka igal teisel soojal päeval aastas. Minu vanaisa ja vanaema rääkisid, et vanasti olid jaanipäevad alati suurem kokkutulemine, milles ühislaulmine, rahvamuusika ja tants olid aukohal," meenutab Kerge. 

Nii saab tudengite energiast kantud pööripäevapeos noori ja vanu ühendab kultuurielamus. "Sest jaanipäev oli ju kogu pere sündmus. Pidu, mis ühendas põlvkondi. Sellisena näeme seda sündmust nüüd ka meie ning kutsume kõiki meiega koos tähistama," avaldas ta.

Kõike muud kui akadeemiline

Ehkki rahvaviisidele ja jaanipäevale toetuvat muusikat on Eestis, Lätis ja Leedus läbi aegade kirjutatud palju, pakub Gaudeamuse seekordne kunstiline juhtkond sekka ka  kaasaegset helikeelt ning tutvustab noorema põlvkonna loojate loomingut. "Nii kõlab festivalil kolm spetsiaalselt Gaudeamusele ja kolmele rahvale kirjutatud helitöid," märkis "Jaanipäeva laulud" kunstiline juht.

Kerge sõnul on Gaudeamus tervikuna alati eriline ja meeldejääv festival. "Kogesin seda ise Lätis ja Leedus sündmusel osaledes. Läbi aegade on Gaudeamus olnud koht, kus esitatakse ikka ja jälle üle keskmise taseme repertuaari. Ka tudengikoorid on ju kõigis kolmes riigis tipptasemel, kuid kontsert tuleb kõike muud kui akadeemiline" kinnitab ta.

22.–24. juunil toimub Tartus Baltikumi suurim üliõpilaste laulu- ja tantsufestival Gaudeamus, mis toob Emajõe Ateenasse üle 4000 kõrgetasemelise esineja. EV 100 programmi kuuluv sündmus ühendab valguskunsti, muusika, koorilaulu ning tantsu eriliseks vaatemänguks, mille sarnast pole Tartus varem korraldatud. Kogu programm on üles ehitatud suvise pööripäeva teemale ja festival käsitleb kolme Balti riigi jaanitraditsioone muinasajast kuni tänapäevani.

Laulupeo kunstiline juht on Kuno Kerge (Tartu Akadeemilisest Meeskoor), lavastaja Ain Mäeots (Vanemuine) ning lavastuste stsenarist kirjanik Indrek Hargla. Kontserdi muusikatoimkonda kuuluvad mitmed tunnustatud koorijuhid – näiteks Alo Ritsing, Triin Koch, Aivar Leštšinski, Jüri Rent jt.

Loe ka neid

Tagasi üles