​Juubeliaastal on PÖFFi fookuses 100-aastased

EV100 portaal
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaljo Kiisa film «Hullumeelsus»
Kaljo Kiisa film «Hullumeelsus» Foto: Kaader filmist

​Eesti riigi sajandast sünnipäevast ajendatuna võtab Pimedate Ööde filmifestival fookusesse 100-aastaste riikide filmipärandi.

Saja aasta eest kujundas esimese maailmasõja lõpp radikaalselt ümber Euroopa poliitilise kaardi ning mõranenud impeeriumide varemeilt idanes rida uusi rahvusriike. Ehkki paljud toona tärganud riigid pidid 20. sajandi jooksul oma iseseisvuse nimel korduvalt võitlema ja nii mõnedki neist kaotasid osa oma kunagisest hiilgusest, kujutab 1918. aasta nende jaoks omamoodi nullpunkti, uue ajaarvamise algust.

Sel puhul toob PÖFF ekraanile 12 riigi – Eesti, Läti, Leedu, Ukraina, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Rumeenia, Ungari, Gruusia, Austria ja Islandi – 12 filmi, mis on nende maade kultuuris omandanud märgilise tähenduse, sündides sageli ebasoodsate ühiskondlik-poliitiliste olude kiuste.

Neist enamiku valmimisaeg jääb 1960ndatesse, kui üksteise järel tekkisid murrangulised uued lained, mis mässasid varasemate filmikonventsioonide vastu ja käsitlesid kriitiliselt kaasaega või minevikku. Osa neist maandus ekraani asemel riiulil. 

Programmi nurgakiviks on Kaljo Kiisa „Hullumeelsus” – ridade vahele peidetud totalitarismivastase sõnumiga modernistlik film, mida tsenseeriti ja mille levi oli Nõukogude Liidus piiratud. Käimata jäi ka mainekal Veneetsia festivalil, kus seda näidata taheti. Et tänavu möödub 50 aastat selle kõigi aegade parimate Eesti filmide sekka kuuluva linateose valmimisest, tuleb linastus tavalisest pidulikum, näiteks saabub sel puhul üle pika aja Eestisse filmi operaator Anatoli Zabolotski, hilisem Vassili Šukšini filmide kaameramees. 

Tsensuuri hammasrataste vahele sattus ka lätlase Rolands Kalniņši „Neli valget särki” – see 1960ndate läti noorte mässuvaimu edasi andev muusikaline film, mille peaosas on „Hukkunud Alpinisti hotellist” tuntud Uldis Pūcītis, seisis riiulil rohkem kui 20 aastat. Ungarlase Péter Bacsó poliitiline satiir „Tunnistaja” jõudis kodumaal kinolinale alles 1980ndate algul, kui seda oli juba näidatud Cannes´i festivalil. 

Sergei Paradžanovi „Unustatud esivanemate varjud”, mille samuti kavast leiab, on 20. sajandi teise poole tähtsamaid Ukraina filme. Tšehhide Pavel Juráčeki ja Jan Schmidti „Josef Kiliánit” peetakse üheks paremaks kafkalikuks linateoseks läbi aegade. Arūnas Žebriūnase „Iludus”, mis avab poeetiliselt lapse mõttemaailma ja esimesi kokkupuuteid elu suurte küsimustega, jõudis äsja, ligemale 50 aastat pärast esilinastust kinolevisse Prantsusmaal. 

Suur osa filmidest jõuab ekraanile restaureerituna ja need juhatavad sisse vastavate riikide arhiivieksperdid. 

Kava on kokku pannud Rahvusarhiivi filmiarhiivi direktor Eva Näripea ja seda esitlevad PÖFF, Eesti Vabariik 100 ja filmiarhiiv. Fookus saab teoks tänu osalevate riikide filmiarhiividele ja -instituutidele. 

Kavva kuuluvad

  • Eesti: «Hullumeelsus» (1968), rež Kaljo Kiisk
  • Läti: «Neli valget särki» (Četri balti krekli, 1967), rež Rolands Kalniņš
  • Leedu: «Iludus» (Gražuole, 1969), rež Arūnas Žebriūnas
  • Ukraina: «Unustatud esivanemate varjud» (Тіні забутих предків, 1964), rež Sergei Paradžanov
  • Poola: «Kuidas olla armastatud» (Jak być kochaną, 1963), rež Wojciech Has
  • Tšehhi: «Josef Kilián» (Postava k podpírání, 1963), rež-d Pavel Juráček ja Jan Schmidt
  • Slovakkia: «Barnabáš Kosi juhtum» (Pripad Barnabáš Kos, 1964), rež Peter Solan
  • Rumeenia: «Elu ei andesta» (Viața nu iartă, 1958), rež-d Iulian Mihu ja Manole Marcus
  • Ungari: «Tunnistaja» (A tanú, 1969), rež Péter Bacsó
  • Gruusia: «Pirosmani» (1969), rež Giorgi Šengelaia
  • Austria: «Sammaldunud kivid» (Moos auf den Steinen, 1968), rež Georg Lhotsky
  • Island: «Mõrvalugu» (Morðsaga, 1977), rež Reynir Oddsson

Fookuse piletite eelmüük algab 8. novembril. Pimedate Ööde filmifestival leiab tänavu aset 16. novembrist 2. detsembrini.

2018. aastal möödub sada aastat Eesti Vabariigi loomisest. Lähem info juubelisündmuste kohta on leitav veebilehelt www.EV100.ee.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles