Eestile juubelikingitus: arhiivimaterjal jõudis 86 aastat hiljem koju tagasi

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Üleandmistseremoonia toimus Helsingis Eesti saatkonnas.

FOTO: www.ev100.ee

Eesti iseseisvuse 100. aastapäeva tähistamiseks tagastas Rootsi Kirjandusselts Soomes eestirootsi folkloori kogu Eesti Rahvaluule Arhiivile. Kultuuriajalooliselt väärtuslik arhiivimaterjal anti Rootsi Kirjanduse Seltsile hoiule 1932. aastal. 

Eesti Rahvaluule Arhiivi juhatajal Risto Järvi on rõõmus, et kogutud arhiiv naaseb oma ajaloolisse koju.

Kogu sisaldab 1182 lehekülge aastatel 1895–1931 eestirootslastelt talletatud folkloori- ja keeleainest nii rootsi kui eesti keeles. Materjal oli osa  rahvaluule arhiivi rootsi kogust. Rootsi Kirjandusseltsil Soomes oli kavas neid materjale kasutada eesti-rootsi kultuuri tutvustamiseks. Arhiiv oleks tulnud tagastada Eesti Rahvaluule Arhiivile, see jäi aga tegemata sõja ja Nõukogude okupatsiooni tõttu.

«Meil on head ja tihedad kontaktid Eesti Rahvaluule Arhiiviga ning meil on hea meel, et pärast aastakümneid tagastatakse kogu sinna, kuhu see kuulub,» sõnas Rootsi Kirjandusseltsi arhiivi direktor Kristina Linnovaara.

Rootsi Kirjandusseltsi digitaalsed koopiad antakse üle koos Rahvaluule Arhiivi originaalmaterjaliga. Eestiteemaline kogu on vabalt saadaval ka portaalis Finna, koos Eestist kogutud materjalidega. Eesti Rahvaluule Arhiiv teeb kogu kättesaadavaks kirjandusmuuseumi virtuaalses keldris Kivike.

Eestirootslastel on Rootsi Kirjanduse Seltsis alati olnud eriline koht, eestirootsi arhiivimaterjale on seal talletatud juba seltsi asutamisest alates.

Soome Rootsi Kirjandusseltsi arhiivi vanim eestirootsi materjal koguti Rootsi Maamärgiühingu initsiatiivil 1870. aastatel. Arhiivi kogujad tegid umbes 1900 ekspeditsiooni eestirootsi piirkondadesse.

Koguti murdeid, rahvapärimust ja rahvamuusikat, peamiselt Noarootsi poolsaarelt (Nuckö), Vormsilt (Ormsö), Pakri saartelt (Rågöarna) ja Vihterpalust (Vippalis). 1932. aastal saatis selts välja niinimetatud Eesti-ekspeditsiooni, mis suutis koguda tuhandeid sõnasedeleid, ülestähendusi, jooniseid, fotosid ja kaarte. Viimane ekspeditsioon eestirootsi aladele tehti 1980. aastal, kui Ann-Mari Häggmann ja Lars Huldén kogusid murdeid ja folklooriainest.

Alates 13. sajandist on Eesti rannikupiirkondades ja suurematel saartel elanud rootsikeelne elanikkond. 17. sajandi keskpaigas oli Eestis 10 000 eestirootslast, praeguseks on neid hinnanguliselt vaid 300 inimest.

Tagasi üles