Juubeliaasta viib Eesti mütoloogia Jaapanisse

EV100 portaal
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaljo Põllu. Päikesevene. 1974.
Kaljo Põllu. Päikesevene. 1974. Foto: Allikas: Eesti Kunstimuuseum

Neljapäeval, 15. novembril avatakse Jaapanis Okuni pühamus EV100 rahvusvahelisse programmi kuuluv näitus, mille autor on graafik Kaljo Põllu. Eesti Kunstimuuseumi ning Okuni pühamu, Saku* linna ja Saku** Linna Kaasaegse Kunsti Muuseumi koostööna valminud erakordne väljapanek avab sugestiivselt eestlaste esivanemate mütoloogilist muinasmaailma ning eesti legende, uskumusi ja loodustunnetust.

Näituse avamisel Okuni pühamus esineb rahvusvaheliselt tunnustatud jaapani muusik Kuniko Katȏ, kes on teinud koostööd Arvo Pärdiga ja loonud esimesena löökpilliseadeid mitmetele tema tuntud teostele. Kontserdil kõlavad Pärdi „Cantus Benjamin Britteni mälestuseks“ ja „Spiegel im Spiegel“, aga ka Peep Sarapiku „Ta lendab mesipuu poole“.

Näitusega kaasneb rikkalikult illustreeritud kataloog jaapani ja inglise keeles.

Kaljo Põllu näitus Jaapanis on osa Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva rahvusvahelisest programmist.

Kaljo Põllu (1934–2010) on üks silmapaistvamaid eesti kunstnikke ning soome-ugri ja Põhjala rahvaste maailmapildi ja muinasmüütide mõtestajaid visuaalses keeles. Tema tegevus kunstiõppejõuna ning eesti ja soome-ugri rahvapärandit uurivate teadusekspeditsioonide juhina on tugevalt mõjutanud Eesti kunstielu.

Metsotinto tehnikat ja selle mõjusust kasutades on kunstnik loonud jõulise isikupärase käekirjaga mahukad graafikasarjad „Kodalased“, „Kalivägi“, „Taevas ja maa“, „Eesti maastikud“ ja „Kirgastumine“. Jaapanis toimuva näituse tuumiku moodustab valik nende sarjade töödest. Oma teostes jutustab Põllu lugusid esivanemate maailmapildist, legendidest, jumalate ja inimeste suhetest, maailma loomisest, müütilistest tootemloomadest ning looduse vägevusest. Eesti mütoloogia ja loodustunnetusega – kõige sellega, mis on olnud Kaljo Põllu loomingu inspiratsiooni aluseks –, leidub sarnasusi ka Jaapani muistsetes uskumustes.

Eesti Kunstimuuseumi välisnäituste kava algas 2018. aastal koos Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise algusega.
Välisnäituste projekti raames jõudis Eesti Kunstimuuseumi ja EV100 koostöös Brüsseli Bozari kunstikeskusesse Eesti nüüdiskunsti näitus „Ekraani arheoloogia“ ja Rooma Galleria Nazionale d’Arte Moderna e Contemporaneasse näitus „Konrad Mägi“.

2018. aasta alguses eksponeeriti Rahvusgaleriis Washingtonis ja seejärel juba Kumu kunstimuuseumis suurnäitust „Michel Sittow. Eesti maalikunstnik Euroopa õukondades“. Aprillist juulini toimus Pariisis Orsay Muuseumis kolme Balti riigi koostöös sündinud näitus „Metsikud hinged. Sümbolism Baltimaade kunstis“. Oktoobris avati Prantsusmaal Nantes’is koostöös Le Lieu Unique’i kunstikeskusega kaasaegse kunsti näitus „Üle voogava silmapiiri“. 22. novembrist näeb Moskvas Riiklikus Tretjakovi Galeriis väljapanekut „Piiripoeetika. Eesti kunst 1918–2018“.

Kaljo Põllu loomingu näitus Okuni pühamus Jaapanis on avatud kuni 17. veebruarini 2019.
Sama näitust eksponeeritakse Jaapanis Saku Linna Kaasaegse Kunsti muuseumis 8. märtsist kuni 14. aprillini 2019.

6. sajandil rajatud Okuni pühamut võib nimetada üheks jaapanlaste kultuurilise identiteedi alustalaks. Pühamu kanda on oluline roll pärimuskultuuri, sealhulgas traditsioonilise kunsti ja mitmete klassikaliste etenduskunstide ning unikaalsete rituaalide säilitamisel.

Näituse kuraatorid on Kersti Koll (Eesti Kunstimuuseum) ja Taimi Paves (Ars Orientalis). Ekspositsiooni kujundas Villu Plink ning graafilise disaini teostas Külli Kaats. Näitust toteavad Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Suursaatkond Jaapanis.

Eesti Kunstimuuseum tänab Eesti Rahvusraamatukogu ja SA Kunstitaristu.

_________________________

*, ** – Nagano prefektuuris asuva Saku linna sõpruskoostöö Eestiga ja siinse Saku linnaga on kestnud kokku juba üle kümne aasta. Saku linnas Naganos tegutseb äärmiselt aktiivne Jaapani-Eesti sõprusühing ja huvi Eesti kultuuri vastu on suur.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles