Piirideta poeetika: Eesti kunst jõuab Tretjakovi galeriisse

EV100 portaal
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tretjakovi galeriis näeb Eesti kunsti
Tretjakovi galeriis näeb Eesti kunsti Foto: Eesti Kunstimuuseum

Kolmapäeval, 21. novembril avatakse  Moskvas EV100 rahvusvahelisse programmi kuuluv näitus «Piiride poeetika». Eesti Kunstimuuseumi ja Riikliku Tretjakovi Galerii koostöös sündinud näitus esitleb kahe muuseumi kogude põhjal eesti kunsti mosaiiki läbi saja aasta.

Näituse «Piiride poeetika» raskuspunkt langeb Teise maailmasõja järgsetele kümnenditele, mil Tretjakovi Galerii alustas eesti kunstikogu loomisega. Neile kesksetele teostele luuakse Eesti Kunstimuuseumi kogude abil regionaalne kunstiajalooline kontekst. Näitust on võimalik käsitleda kui kontsentreeritud sissevaadet eesti kunstiajalukku, mis toob nõukogude perioodi kõrval välja Eesti modernismi seisukohalt olulisi loovisikuid Teise maailmasõja eelsest ajast ja 21. sajandi algusest.

​«Piir» on eesti keeles mitmetähenduslik mõiste, mis pole sugugi seotud üksnes riigipiiriga. Sõna «piiripoeetika» kasutatakse piiriga seotud sotsiaalseid ja kultuurilisi kogemusi käsitlevates uurimustes, mis tegelevad muu hulgas sellega, kuidas piiri kujutatakse. Piirikogemused on eestlasi rikastanud nii oma juurte ja aluspõhja otsingutel kui ka kunstipraktikates. Näitust läbivad teemad uurivad piiri, koha ja nende tähendusviiside muutust ajas. Näitus on jaotatud viieks peatükiks:

  1. «Klassika»,
  2. «Õpetaja ja õpilane: Elmar Kits ja Ülo Sooster»,
  3. regiooni sümboliks olev «Meremaal»,
  4. «Siin ja mujal», 
  5. «Naiskunstnikud».

«Taolised näitused, mis avavad kunstiloolisi ajakapsleid, pakuvad meie kunstnikele ja kuraatoritele suurepärase võimaluse mõtestada meie ajalugu ja meie kunsti üha uuesti,» ütles Eesti Kultuuriministeeriumi kantsler Tarvi Sits.

Näitus «Piiride poeetika» on osa Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva rahvusvahelisest kultuuriprogrammist. Eesti Kunstimuuseumi välisnäituste kava algas eelmisel aastal koos Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise algusega, mille raames jõudis Eesti Kunstimuuseumi ja EV100 koostöös Brüsseli Bozari kunstikeskusesse eesti kaasaegse kunsti näitus «Ekraani arheoloogia» ning Rooma Galleria Nazionale d’Arte Moderna e Contemporaneasse näitus «Konrad Mägi». 2018. aasta alguses nägi Rahvusgaleriis Washingtonis ja seejärel juba Kumu kunstimuuseumis suurnäitust «Michel Sittow. Eesti maalikunstnik Euroopa õukondades». Oktoobris avati Prantsusmaal Nantes’is koostöös Le Lieu Unique’i kunstikeskusega kaasaegse kunsti näitus «Üle voogava silmapiiri». 15. novembrist näeb Jaapanis Okuni pühamus tuntud eesti kunstniku Kaljo Põllu graafikanäitust.

«Piiride poeetika. Eesti kunst 1918–2018»

  • Näitus on Moskvas Uues Tretjakovis avatud kuni 27. jaanuarini 2019.  
  • Kuraatorid: Eha Komissarov, Tatjana Zeljukina Näituse korraldus: Dimitri Mironov, Karin Pastak, Tatjana Gubanova, Anastasia Khristenko Graafiline kujundus: Sandra Kossorotova, Aadam Kaarma Ruumikujundus: Anna Škodenko
  • Näitusel esindatud kunstnikud: Eduard Wiiralt, Peet Aren, Eerik Haamer, Arnold Akberg, Aleksander Krims, Felix Randel, Rein Tammik, Elmar Kits, Nikolai Kormašov, Ülo Sooster, Ando Keskküla, Jüri Okas, Lilli-Krõõt Repnau, Paul Sontag, Malle Leis, Anu Põder, Marge Monko, Dénes Farkas, Anna Škodenko, Krista Mölder, Ene-Liis Semper.
  • Toetajad ja koostööpartnerid: Riiklik Tretjakovi Galerii, Eesti Suursaatkond Moskvas, Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, EV100 
  • Täname: Elnara Taidre, Evelina Vedom, Vitali Belobrovtsev, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus Kollektsioonid: Eesti Kunstimuuseum, Riiklik Tretjakovi Galerii, Tartu Kunstimuuseum, erakogud
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles