Juubeliaastal oli pärandivaderiks ligi tuhat kooliõpilast
14. detsember 2018, 08:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juubeliaastal osales Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale pühendatud algatusel «Pärandivaderid: koolinoored kultuuripärandit hoidmas» 989 õpilast üle Eesti. Koolinoored korrastasid, märgistasid ja tutvustasid avalikkusele 31 kohaliku kogukonna jaoks olulist pärandipaika.
Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale pühendatud algatus «Pärandivaderid: koolinoored kultuuripärandit hoidmas» suunab kooliõpilasi märkama ning väärtustama kohaliku kultuuriloo ja kultuurmaastiku seisukohalt tähendusrikkaid objekte.
«Kolm aastat tagasi osales projektis 450 kooliõpilast. Mul on väga uhke tunne, et juubeliaastal kasvas kaasalööjate arv rohkem kui kaks korda,» ütles Pärandivaderite algatuse eestvedaja Elle Lepik. Tema sõnul kasvab pärandivaderiks olemisega laste ja noorte teadlikkus, aga ka hoolivus ja vastutustunne oma kodukoha pärandväärtuste osas.
EV100 ja Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 tähistamisel tuli algatusega kaasa 28 pärandivaderite meeskonda 14 maakonnast, sealhulgas 26 kooli ja kahe mittetulundusühingu eestvedamisel.
Eriti tähelepanuväärse panuse andsid pärandivaderid kogukonna ja kohalike vallavalitsuste abiga Saaremaal Valjala vana kalmistu ja Viljandimaal mõisnike von Siversite perekonnakalmistu päästmisel.
«Need unustusse vajunud paigad oli juba võsa ja mets endasse haaranud, kuid kahe aastaga tehtud tööde tulemusel on mäletuspaigad nüüd äratuntavad ja kenasti hooldatud,» täpsustas Lepik. Ta lisas: «Praegugi on õpilastel käsil ettevalmistustööd kalmuaedadesse infotahvli jaoks puidust aluse ja väikese sepistatud värava tegemiseks.»
Korrastustalgud toimusid mõisaparkides ja kalmistutel, lisaks muinasaegsel kalmeväljal, linnamäel ja hiiemäel, linnusevaremetel, kirikute ja pastoraadihoone ümbruses, kultuuriloolistelt oluliste isikute sünnikodude ja mälestuskivide juures, tuuleveskis, abiks on käidud ka muuseumides.
Pärandipaikade ajalugu tutvustasid õpilastele mälestiste omanikud, muinsuskaitseinspektorid, arheoloogid, restauraatorid, vaimulikud ja kalmistuvahid. Kultuuriloo tundmaõppimisel abistasid ka muuseumitöötajad, pärandiseltside liikmed ja koduloo-uurijad.
Lähemalt saab Pärandivaderitest lugeda nende koduleheküljelt ning Facebookist. Algatust toetavad Kultuuriministeerium, Hasartmängumaksu Nõukogu, SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Eesti Vabariik 100 korraldustoimkond, koostööpartnerid on Muinsuskaitseamet, Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 ja Teeme Ära!.