Kommunismiohvrite memoriaali autorid pälvisid Postimehe aasta inimese tiitli

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Kommunismiohvrite memoriaal Maarjamäel

FOTO: Mihkel Maripuu

Postimehe 2018. aasta inimesteks kuulutati kommunismiohvrite memoriaali «Teekond» autorid Kalle Vellevoog, Jaan Tiidemann, Tiiu Truus, Kirke Kangro ja Lidia Zarudnaja. Eesti juubeliaasta puhul valminud memoriaal avati Tallinnas Maarjamäele EV100 suvisel peonädalal.

"Kommunismiovrite memoriaal on üks suuremaid õnnestumisi Eesti monumentaalkunsti ajaloos. Esiletõstmist väärivad nii selle kunstiline kui sisuline pool," sõnas Postimehe peatoimetaja Lauri Hussar.

Memoriaalist on saanud koht, kuhu oma leina, mälestuste ja meenutustega tulla inimestel, kes kaotasid kommunistliku terrori tõttu oma lähedased. Samuti on memoriaalist saanud turismimagnet, mis aitab meil rääkida Eesti ajaloo traagilistest sündmustest. "Kommunistlikust terrorist rääkimine on oluline ka selleks, et sellised teod enam kunagi ei korduks," toonitas Hussar.

2016. aastal läbiviidud ideekonkursi võidutöö järgi rajatav memoriaal koosneb kahest osast, millest üks on „Teekond“ ja teine „Koduaed“.  Neist esimesel on seintele kinnitatud nimetahvlitele kirjutatud enam kui 22 000 ohvri nimed. Teine aga sümboliseerib istutatud õunapuude ja mesilaste skulptuuridega unistusi, mälestusi ja koduigatsust.

Selleks, et jõuda koduaeda, tuleb võtta ette teekond. Et asuda teekonnale, tuleb lahkuda koduaiast.

Memoriaali ühe osana avati ka kommunistliku terrori ohvriks langenud Vabadussõja väejuhtide ja Eesti kaadriohvitseride memoriaal.

Mälestusmärgi autorid on Kalle Vellevoog, Jaan Tiidemann, Tiiu Truus, Martin Prommik ja Lidia Zarudnaja Arhitektuuribüroo JVR OÜ-st.

Postimehe aasta inimese tiitli saajad läbi aegade:

  • 1997 – Ardo Hansson – börsikriisi üks väheseid ettenägijaid
  • 1998 – Linnar Viik – infotehnoloogia asjatundja ning analüütik
  • 1999 Andres Metspalu – üks Geenivaramu projekti algatajaid
  • 2000 – Ilmar Petersen – Elcoteq Tallinna juhatuse esimees, kõrgtehnoloogiafirma looja
  • 2001 – Ivar Must – Eurovisiooni lauluvõistluse võitnud laulu "Everybody" helilooja
  • 2002 – Andrus Veerpalu – suusatamise olümpiavõitja aasta tegu – pensioni II sammas aasta meeskond – filmi "Nimed marmortahvlil" tegijad
  • 2003 – Alar Sikk – vallutas maailma kõrgeima mäetipu Mount Everesti
  • 2004 – Eesti sõdur Iraagis – tunnustus Eesti elukutselise sõduri vaprusele ja kamraadlikkusele
  • 2005 – Tarmo Soomere – jaanuaritormiga kaasnenud üleujutuste ennustaja
  • 2006 – filmi "Leiutajateküla Lotte" tegijad
  • 2007 – Marina Kaljurand – Eesti Vabariigi suursaadik Moskvas
  • 2008 – Gerd Kanter – kettaheite olümpiavõitja
  • 2009 – Sofi Oksanen – Eesti ajaloo ja eestluse selgitaja
  • 2010 – Tanel Laisaar, kopsuarst, kes juhtis Eesti esimest kopsusiirdamist
  • 2011 – Anne Sulling ja Hannu Lamp, Eesti kasutamata CO2 saastekvoodi müügi korraldamise eest
  • 2012 – Urmas Dresen, visionäär, kes julges unistada väga suurelt, et ta ehitas oma idee nullist üles. vt Lennusadam
  • 2013 – Mart Noorma, tudengisatelliidi EstCube-1 projektijuht
  • 2014 – Hirvo Surva, 26. üldlaulupeo kunstiline juht
  • 2015 – Ivo Felt, filmiprodutsent
  • 2016 – Tõnis Lukas, panuse eest Eesti Rahva Muuseumi uue hoone valmimisse
  • 2017 – Asko Lõhmus, võttis osa 2017. aasta metsandusteemalisest arutelust Aasta inimese auhind anti tänavu välja 22. korda.

Aasta inimese nimetamisega tunnustab Postimees väljapaistvaid inimesi, kelle teod lähevad ajalukku.

Tagasi üles