Ennast lõhki laenanud inimesed otsivad üha enam abi pankrotist

Annika Kuusik
, reporter
Copy
Eraisikute pankrotistumisest on Eestis saanud üpris sage nähtus. 
Eraisikute pankrotistumisest on Eestis saanud üpris sage nähtus. Foto: Andres G. Adamson

Kohturegistri andmetel kasvab juba mitmendat aastat järjest eraisikute pankrottide arv. Peamised makseraskustesse sattumise põhjused on arutu laenamine ja elamine üle oma võimete.

Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja andmetel kuulutati möödunud aastal välja 331 inimese maksejõuetus, seda on 41 isiku võrra ehk pea 15 protsenti rohkem kui tunamullu. Pärnu maakohtule tehtud pankrotiavalduste arv näitab samuti tõusu.

Maksejõuetuse põhjused on aastatega muutunud. Veel umbes viis aastat tagasi oli Pärnu ainsa pankrotihalduri Andrus Õnniku sõnutsi põhjuseks sageli suur eluasemelaen, mida ei suudetud tagastada. Või maksis kätte lähedaste liigne usaldamine: oldi laenude käendaja. Viimastel aastatel on üle 600 menetluse hallanud Õnniku väitel eraisikute maksujõuetust põhjustanud eeskätt väikelaenu, enamasti kiirlaenu võtmine ja järelmaksuga ostmine.

“Laenu võetakse iga päev vajalike asjade ostmiseks: rõivad, kosmeetika, lasteriided, voodid, telefonid, kodumasinad, nutikellad,” loetles Õnnik. “Silma torkab see, et väikese sissetulekuga inimesed ostavad laenu või järelmaksuga tihipeale põhjendamatult kalleid esemeid. Näiteks ostetakse 500–700eurone nutitelefon.”

Üle oma võimete ja laenude toel elades satuvad inimesed tihti laenurattasse: kui kukuvad maksetähtajad, võetakse raha puudumisel järgmine laen eelmiste võlgade tasumiseks. “Sedasi keritakse laenusummad aina suuremaks, kuni laenumaksed ületavad inimese kuusissetuleku,” tõdes Õnnik.

Just niiviisi mattus võlgade alla näiteks pärnakas Kerli (nimi muudetud), kes eelmise aasta alguses tegi Pärnu maakohtule avalduse oma pankrotimenetluse algatamise kohta. Mitme panga, laenu- ja inkassofirma võlanõudeid oli 30aastasel üksikemal kokku üle 11 000 euro eest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles